|
News
19.03.2024
Nädalavahetusel toimusid Otepääl Põhjamaade noorte meistrivõistlused murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. Stardis oli üle 120 sportlase Taanist, Norrast, Rootsist, Leedust, Lätist, Soomest ja Eestist.
Kodupubliku ees asus võistlusrajale ka rohkem kui 45 Eesti noorsportlast, sh murdmaasuusatamise koondislased:
Tüdrukud: Gerda Kivil (Emajõe Suusaklubi), Herta Rajas (Alutaguse Suusaklubi), Meril Adeela Alev (Suusaklubi „Jõulu“), Mirtel Kaljumäe (Spordiklubi CFC), Susan Sarapuu (Spordiklubi CFC), Nora-Loreen Ossip (Võru SPKO / Võru Sukl)
Poisid: Daniel Varikov (Võru Biathlon), Toni Andree Saarepuu (Võru SPKO / Võru Sukl), Juss Leiner (Suusaklubi „Jõulu“), Igor Snitsarenko (Spordiklubi CFC), Oskar Lehto (Võru SPKO / Võru Sukl), Andero Virkebau (Alutaguse Suusaklubi/Jõhvi Spordikool)
Kuidas meil läks?
02.03.2024
Eesti Olümpiakomitee haridusstipendiumi pälvisid 2024. aasta kevadsemestril 21 endist ja praegust tippsportlast.
EOK büroojuhi Jaanika Eilati sõnul on stipendium sportlastele hea abivahend. „Haridusstipendium soodustab sportlastel sportlaskarjääri ajal või pärast karjääri lõpetamist omandada kõrg- või kutseharidust. Palju on korduvtaotlejaid, mis näitab, et meie sportlased on järjepidevad ja soovivad oma õpingud lõpuni viia,“ ütles Eilat.
Sportlastele on stipendium lisaväärtus. Jetispordi maailmameister Jasmiin Üpraus, kes omandab bakalaureusekraadi ettevõtluse ja turunduse erialal ettevõtluskõrgkoolist Mainor, hindab stipendiumi kõrgelt.
„Mulle on alati meeldinud idee haridus- ja sporditeekonna sidumisest, kus üks toetab teist. Tänu kõrgharidusele oskan ma oma sportlaskarjääri teadlikumalt suunata ning sport on loonud võimalusi oma elu ka teistes valdkondades kindlustada. Vastav stipendium on justkui kirss tordil, mis teeb meele heaks ning aitab mul saada parimaks igal (eri)alal,“ ütles Üpraus.
Mainori üliõpilasesinduse liikmena püüab ta ka oma kaasüliõpilaste aktiivsustaset tõsta. „Mul on hea meel, et läbi spordi saan ma innustada ka teisi tudengeid liikuma ning rohkem aktiivsed olema. Näiteks võitsin üliõpilaste talimängudel meie kõrgkooli esimese medali ja seda hoopis mudamaadluses,“ sõnas Üpraus.
18.02.2024
Täna peetud 50.Tartu Maratoni võitis tasavägises finišiheitluses Henri Roos, kelle nimele kirjutati ka uus rajarekord ajaga 2.27.41,7. Võitjale järgnes alla sekundi kaotanud Marko Kilp (+0.00.00,8) ning kolmanda koha saavutas soomlane Lauri Lepistö (+0.00.01,1).
"Oli harukordne, et saime juba kolmandal kilomeetril kolmekesi eest ära. Arvan, et Marko, Lauri ja mina olime täna kolm tugevamat meest ning jõuvahekorrad tehti kiiruse pealt selgeks. Tegime kõik kolmekesi tööd kuni 400 meetrit enne lõppu Marko proovis, kuid ei saanud eest ära. 200 meetrit enne finišit sain aru, et nüüd on minu võimalus," kommenteeris teistkordselt Tartu Maratoni võitnud Henri Roos. "Rada ja olud olid kohati perfektsed. 25 km/h ja kiiremini maratonil tavaliselt ei sõideta," lisas ta rajarekordi püstitamise kohta.
14.01.2024
15. jaanuaril stardib taas Suusaliidu ja SA Eesti Terviserajad projekt “100 suusatundi”, mille raames annavad Eesti endised tippsuusatajad ja kümned treenerid ühe nädala jooksul üle Eesti algajatele ja harrastajatele tasuta suusatunde.
Tasuta suusatunnid on mõeldud lastele ja noortele, kes pole veel kunagi suusatanud või täiskasvanutele, kelle viimased suusasõidud on jäänud aastate taha. Treeningud toimuvad pea kõikides maakondades, kokku enam kui 40 suusarajal, mille eest kannavad igapäevaselt hoolt Eesti terviseradade rajameistrid. Oma tarkusi jagavad seitsme päeva jooksul kokku ligi 50 treenerit, teiste hulgas Eesti endised suusatipud Kristina Šmigun-Vähi, Tatjana Mannima, Raul Olle, Peeter Kümmel, Anti Saarepuu, Kaili Ots ja Vahur Teppan. Ühtlasi annab Paides suusatunni Ironman Tallinn triatloni vedur Ain-Alar Juhanson.
Lisaks on sel aastal kavas mitmed edasijõudnutele mõeldud pikemad suusamatkad, mille eestvedajate seas on ka näiteks tuntud näitleja Veikko Täär ja endine suusataja Timo Simonlatser.
05.12.2023
Uue suusatalve lumeolud on hoogsalt lisa saanud ja tasahilju on ilmumas ka karmimaid talvemärke. Eelkõige on selleks just viimasel nädalal tunda andnud ka pakaselisemad ilmad, kus selgete ilmadega ei päästa selle aja napp päiksesesoegi. Mitmed näited tipptasandi suusatajatest ja nende külmumisest võistluste käigus on kutsunud üles põhjalikumalt riietusküsimustesse suhtuma või siis isegi Rahvusvahelise Suusaliidu tasemel kaaluma, kas ei peaks võistluste toimumiseks lubatud temperatuuripiire inimlikumaks tegema. Aga kui on ikkagi maailmatasandil võistlussari toimumas, siis pole korralduslikust aspektist niisama lihtne "külmapühasid" sisse lükkida... Nii et talveoludes toime tulemine jääb eelkõige igaühe ensehoolde küsimuseks.... Nagu on see ka igapäevase selga, jalga, pähe ning kätte panemise osas...
Seega siis - lähikuudel peaks nüüd piisavalt arvestama nii külma, tuule kui niiskusega, mis koos toimides eeldavad meilt välitingimustes toimetamisel mingitki kogemuste omamist... Kui seda pole, siis aitab ehk seegi, et anname endale ikkagi aru, et talv on päris karm värk ja niisama "särgiväel" ja uisa-päisa sinna - lume ja pakase "rüppe" tormata ei saa... Nagu ütleb ka Lüganuse vanasõna , siis...
"Tali tahab tallukaida, vilu villast riieta!"
Talviste tegemiste jätkumist silmas pidades pakukski siinkohal mõningaid soovitusi, mida tasuks läbi lugeda, et siis juba konkreetsetesse oludesse minnes end turvalisemalt tunda...
31.08.2023
Eesti Suusaliit sõlmis koostöölepingu Cargoservice OÜ-ga eesmärgiga tagada suusasportlaste muretu liikumine
Eesti Suusaliit ja Cargoservice OÜ ühendasid jõud, et üheskoos anda meie murdmaasuusatajatele ja kahevõistlejatele hoogu juurde osalemaks 2023/2024 hooajal ettevalmistus laagrites ja võistlustel. Cargoservice toetab meie suusasportlaseid uue multifunktsionaalse bussiga Mercedes Benz Sprinter, millega saavad sportlased koos varustusega kiirelt ja mugavalt liikuma.
Suusaliidu tegevjuht Kristjan Koll sõnas: „Meil on suurim heameel, et Cargoservice märkas meie sportlaste pingutusi ja potentsiaali ning leidis võimaluse andmaks endapoolse panuse suusaspordi arendamisel. Meie sportlased liiguvad rohkelt mööda maailma ringi ja on äärmiselt oluline, et see protsess oleks nende jaoks võimalikult lihtne ning mugav. Meie kätte usaldatud buss sai sisustatud tipptasemel mugavustega, mis võimaldab sportlastel ka pikematel reisidel lõõgastuda ja viib nad turvaliselt koos varustusega kohale. Peale esimesi laagreid on olnud tagasiside sportlastelt ülimalt positiivne ja Suusabuss teeb oma tööd usinalt. Omalt poolt tänan ka südamest Kasparit, kes selles pikas protsessis oli äärmiselt osavõtlik ja panustas rohkelt aega saavutamaks parimat tulemust.“
„Oma igapäevatöös tunnetame pidevalt, kuivõrd oluline on oma töö kiireks ja sujuvaks teostamiseks korralik hooldusbuss. Täpselt sellist bussi tahame ka pakkuda meie sportlastele. Näeme, et meie Eesti sportlased saavad olla maailma konkurentsis vaid juhul kui neil on olemas selleks parimad võimalused. Enda poolt pakumegi lahendust, kuidas saaksid meie sportlased treeningutele mugavalt ja kiirelt. Head kasutamist ning häid tulemusi!“ kommenteeris Cargoservice OÜ esindaja Kaspar Sallo.
Bussivõtmete üleandmisel osalesid lisaks Suusaliidu tegevjuhi Kristjan Kollile ja ettevõtte Cargoservice OÜ esindaja Kaspar Sallole ka murdmaasuusatamise meeste koondise liikmed, Granul Invest Teami noored kahevõistlejad ning treenerid Aivar Rehemaa ja Andrus Ilves, kes hakkavad bussi kasutama.
Pilte bussi üleandmisest näed siit.
Bussi tutvustavat videot näed siit .
Fotode ja video autor on Kelvin Kivimaa.
19.03.2023
NOËP kutsub suusatippudele kaasa elama: Eesti publikut kiputakse alahindama
Selle aasta augustis staadionikontserdi andev NOËP leiab, et vaimse tervise turgutamiseks tuleks end laadida nii muusika kui kultuuriga. Artist ise on nii suur korvpalli, tennise kui suusafänn ning eelistab sündmusi kogeda oma silmaga.
Suurtel spordi- ning muusikasündmustel on palju ühist - pakuvad nad ju mõlemad meeldejäävaid elamusi ja tugevaid emotsioone. Korraldusperioodid on pikad ning töömahukad, tihti ka majanduslikus mõttes riskantsed.
„Kui keegi korraldamist ette ei võtaks ning vaeva ei näeks, siis ei oleks meil ju neid lahedaid sündmusi, kus käia. Meie puhul oli see tiimisisene „sisetunne“, mis ütles, et just nüüd on õige hetk staadionikontserdiks, kuigi majanduslik olukord ehk ei ole kõige tugevam,“ ütleb NOËP, kes 19. augustil esimese Eesti artistina soolokontserdiga A. le Coq Arenal üles astub, mõtiskledes.
17.03.2023
Podcast „Suusajutud“ on sel korral läheneva Tallinna murdmaasuusatamise MK-etapi lainel. Räägime kõigest, mis sellega seondub. Külas on võistluste juhataja Robert Peets.
Suusatamise taustaga Robert Peets räägib detailideni lahti, kuidas Tallinnasse MK-etapp ikkagi saadi. Rahvusvahelisel suusaliidul ehk FIS-il oli eestlastele selge nõudmine ja näiteks seetõttu Otepää võistluspaigana enam kõne alla ei tulnud.
Tallinn sai MK-etapi korraldusõiguse teisel katsel, esimesel otsustamisel jäi mõni hääl puudu. Mis sai kaalukeeleks ja milline nõudmine FIS-il oli?
Räägime võistlusrajast, oodatavast publiku hulgast, saame teada, kes maksab suuresti korralduskulud, millal hakkab suusatajate maailma koorekiht Eestisse saabuma ning kui võrdseks ja ettearvamatuks teeb võistluse piirangutega suusahooldus.
Sekka ka Robert Peetsi taustast, kes on FIS-i tehnilise delegaadina olnud ametis kolmedel maailmameistrivõistlustel ja kümnetel MK-etappidel, töötanud kuus aastat võistlusdirektorina Visma Ski Classic pikamaasuusatamise sarjas, kodusel tandril vedanud Alutaguse suusaklubi ja korraldab seniajani Alutaguse suusamaratoni.
Vestlust veab Ivar Jurtšenko.
13.03.2023
Lauluväljaku MK | Anett Kontaveit kutsub laulukaare alla kaasa elama: kodupublik annab omadele tohutult juurde
Tipptennisist Anett Kontaveit peab suurvõistluste Eestisse toomist oluliseks nii ala arengu kui rahvatervise seisukohast.
21. märtsil murdmaasuusatamise MK-etapil maailma paremikuga koos võistlevatele noortele sportlastele soovitab Kontaveit oma võimalust kasutada ja püüda seda ka täiel rinnal nautida. „Kodus võistlemine on tegelikult privileeg, mida sportlastel sellisel tasemel kuigi tihti ei ole,“ leiab ta.
„Usun, et seda suuremat pinget on võimalik ka enda jaoks positiivseks mõelda. Tähtis on nautida seda, et oma inimesed on tulnud kaasa elama ning nendelt energiat juurde võtta. Meie spordipublik on minu arust väga hea, ala reeglitest peetakse lugu ja omadele elatakse kaasa kõigest väest. Minu jaoks on kodupubliku ees mängimine alati kõige meeldivam kogemus ja see annab mulle tohutult positiivset jõudu juurde.“
Tippsporti tasub võimalusel alati kohapeale vaatama minna. „Sellisel tasemel rahvusvahelised võistlused kasvatavad nii ala populaarsust kui annavad nii mõnelegi veelgi aktiivsemalt treenimiseks indu juurde.“
Mullu sügisel esimest korda rahvusvahelise WTA 250 Tallinn Open tenniseturniiri kogemuse pinnalt soovitab Anett Kontaveit spordirahval alustatud teekonda kindlasti jätkata. „Minu kui sportlase jaoks oli WTA turniiri Tallinnas toimumine väga eriline. Teiste tennisistide käest sain korralduse kohta ainult väga head tagasisidet, turniiri jaoks loodud tingimused olid suurepärased ja kõik jäid väga rahule,“ tunnustab Kontaveit Eesti spordikorralduse tugevat taset.
„Loodan, et võimalus näha oma silmaga suurt tennist inspireeris järelkasvu veel innukamalt treenima, pingutama ja võistlustel osalema, sest just selline mõju võiks ühel suurüritusel alale laiemalt olla,“ usub ta.
10.03.2023
Kalev Kruus soovitab lapsed ekraanide tagant lauluväljakule viia: kohapeal toimuv võib olla väga silmiavav
Marta Vasarik
Eesti üks ägedaima suuvärgiga legendaarne spordikommentaator Kalev Kruus on veendumusel, et tippatleetidega võistlused innustavad liikuma ja ühendavad inimesi. Spordisõber loodab väga, et kaasmaalastel jätkub indu suurvõistlusi just Eestis korraldada.
Kas ja miks peaks üks liikumisharrastaja spordivõistlust kohapeale vaatama minema, selmet jälgida tipptasemel režiiga ja hästi ettevalmistatud kommenteeritud ülekannet mugavalt kodus?
Ega otsest põhjust ju polegi, vabalt võib ka head ülekannet kodust vaadata, aga kui hea spordivõistlus koju kätte tuuakse, siis kohapeale minek ja kaasa elamine on ikka natukene teistsugune kogemus. Saad näiteks jälgida ise just seda sportlast või sooritust, mida tahad, mitte sõltuda telepildi edastatavast valikust.
Hea spordivõistlusega käib kaasas ka melu, mis nakatab liigutama. Selles valguses on eriti oluline võistlustele kaasa võtta lapsed, sest neile, kes on tänapäeval harjunud kõike ekraani vahendusel nägema, võib kohapeal toimuv olla väga silmiavav kogemus.
Minu enda lapsepõlvemälestused on väga helged, lisaks spordile ka kulinaarsed - Kalevi spordihalli kartulisalat ja viinerid ketšupiga või rallidel söödud šašlõkid on maitsed, mis jäävad lapsepõlve ja neid korrata pole võimalik.
Kohapeale minek ja pileti ostmine tagab ka võimaluse, et siin maailma nurgas üldse midagi toimuks ja korraldajad viitsiks tippvõistlusi korraldada.
Mingite spordivõistluste näitamine teles ja Eesti Rahvusringhäälingus on minu meelest justkui kohustuslik. Võtame näiteks viimase Tartu Maratoni. Kui me räägime liikumisaastast, siis on täiesti arusaamatu, et maratonist pole ERR-is ülekannet. See ühendab spordist lugupidavaid inimesi ja mitte vähe. Mina pean lugu ka tantsu- ja laulupeost ja see on justkui
loomulik, et ERR teeb sealt otseülekandeid ning peabki tegema. Sama elementaarne peaks olema ka otseülekanne Tartu Maratonilt ja tänaseks juba miks mitte ka Ironmanist.
Kas näiteks Ironmanil osalemine on sellele teemale ka mingi muu vaatenurga juurde andnud? On publiku kaasaelamine päriselt ka abiks?
Publiku olemasolu Ironmanil on väga tähtis. Mina oma tempo juures jõuan kaasaelajaid märgata ja mõnega isegi juttu ajada. Eelmisel Ironmanil oli jooksupubliku hulgas üks mees, kes soovis pikalt jalgpallist rääkida. Päris põnev oleks olnud, aga ta ise kõndis nii kiiresti eest ära, et ma ei jõudnud järele.
Lisaks oli eriti tore näha lastega peresid, kes olid tulnud oma kodukülade teeotstesse ratturitele kaasa elama. Julgemad olid isegi kõlarid toonud, lasid seal päev otsa muusikat ja ergutasid tuhandeid möödujaid. Sellised asjad teevad südame soojaks! Mina proovin alati neile pöialt näidata, sest just need inimesed tõestavad, et tegelikult pole pooleks päevaks liikumise nimel tee sulgemine probleemiks. Tore värk!
Ironmani olemasolu siin kodus on ikka reaalselt ülim asi ja ma väga loodan, et kestab veel pikalt.
Millised on need Eestis toimunud spordisündmused, mis on pakkunud suurima elamuse?
Viimase tõesti toreda elamuse pealtvaatajana sain Kalevi spordihallis, kui käisin koos pojaga Kalevi meeskonna eurosarja kohtumist vaatamas. See oli täpselt nii vinge nagu üks korvpall olema peab. See, mida Kalev Cramo praegu teeb, on just see, mida ma olen viimased 10-15 aastat isiklikult oodanud. Jätkuks vaid eestvedajatel ja toetajatel indu, et see asi kestaks ja areneks.
Kuidas vaatad kõrvalt nende spordikorraldajate (tihti õhinapõhist) entusiasmi, kes panevad kogu oma eluenergia selle alla, et Eestis oleks WTA turniir Ironman, WRC ja mitmed MK-etapid?
Ma olen seda ka varem öelnud, et kõik kes toovad Eestisse suuri asju, väärivad tunnustust. On see Tallinna Maraton, Ironman, Rally Estonia, Tartu Maraton vms.
Õiguste saamine on üks teema, aga kõikide osapooltega kokkuleppimine, trassid, liiklus, vabatahtlikud … see nimekiri on lõputu ja kohati ikka uskumatult keeruline ülesanne. Miskipärast on kõige selle avasüli vastu võtjaid vähem kui neid igasuguste agade väljamõtlejaid. Olles sündmuste köögipoolt õige pisut näinud, siis vahel paneb küll imestama, miks need korraldajad seda viitsivad.
Annaks jumal, et nad viitsiks! Meil on olemas näiteid muusikavaldkonnast, et kui keegi lõpuks solvub, siis tõeliselt suuri superstaare lauluväljakule enam nii palju ei jõua. Loomulikult läheb elu edasi, aga nii emotsionaalses kui päris kindlasti ka majanduslikus mõttes palju vaesemalt.
08.03.2023
Elunipp lapsevanematele! Gerd Kanter teab, kuidas saada lapsi spordist huvituma
Marta Vasarik
Olümpiavõitja, armastatud spordieeskuju, isa ja treener Gerd Kanter leiab, et lastele maast madalast spordihuvi tekitamiseks tuleb nad viia ka erinevaid võistlusi kohapeale vaatama. Melu, hasarti täis mõõduvõtt ning põnevad lisategevused, kus saab ise midagi kogeda ja katsetada, mängivad Kanteri kinnitusel uudishimu kujundamisel väga märgilist rolli.
Kõrgel tasemel sündmuste Eestisse toomine on tema sõnul oluline nii spordimaailma kaardil püsimise kui järelkasvu seisukohalt. Korraldajamaa eeliseks on nii mõnegi ala puhul võimalus lubada starti suurem arv sportlasi, mis võib ühe karjääri alguses oleva noore jaoks sooritusest hoolimata olla elumuutev kogemus.
Maailma tippe saab Tallinnas võistlemas näha oma silmaga
Kui tippsuusatamist sai äsja näha teleri vahendusel, siis 21. märtsil tulevad maailmakarikasarjas keerlevad suusakuulsused üksteiselt mõõtu võtma Tallinna lauluväljakule. Kuna rada on kompaktne ja distants lühike, siis on kogu võistlus algusest lõpuni hästi jälgitav ning soovi korral saab tippude tehnikat uudistada kas või paari meetri kauguselt.
„Kui räägime sellest, et tahame kuidagigi oma lapsi liikuma innustada ja spordiga tutvustada, siis just nii suure mastaabiga tippvõistlustele tulekski nad viia,“ ütleb Gerd Kanter.
Kõik põnevad nüansid teleülekandesse ei jõuagi. „Sprindivõistlusel näeb ülihästi ka seda n-ö köögipoolt ehk kes, millal ja kuidas soojendust teeb, mis toimub varsutusega ja kuidas maailma tipud stardiks tegelikult valmistuvad. See nii meie noortele kui pealtvaatajatele mõnes mõttes nagu koolitus. Saadki parimatelt snitti võtta. Kuna eetriaeg on broneeritud vaid sündmuse kõige põnevamale heitlusele, siis jääb eelpool nimetatu sellest tihti välja.“
Tulemuse tegemiseks on vaid üks tee
Eesti noortele sportlastele, kes MK-etapil oma debüüdi teevad, soovitab ta kasutada seda võimalust uute sihtide seadmiseks. Kanteri sõnul on tähtis jõuda arusaamani, et päeva lõpuks on kõik lihtsalt lihast ja luust inimesed, kes on oma tasemeni jõudnud läbi suure töö.
„Stardikoridoris tuleb keskenduda iseenda sooritusele, isegi kui konkurendid sinu kõrval on teisest puust. Tulemuse tegemiseks pead püsima oma rütmis, see oleks lausa üks minu esimesi soovitusi. Kusjuures sprindis, kuna see on nii lühike, juhtub vahel igasuguseid asju. Kui tihedamas heitluses keegi kukub, tuleb olla õigel ajal õiges kohas ja konkurent kinni püüda.“
Eesti fännid on olulised!
Fännide ja kodupubliku toetust hindab Gerd Kanter väga kõrgelt. „Suures mastaabis mängib Eesti fännide kohalolek sportlaste jaoks väga erilist rolli. Suusatajatel aitab oma perelt ja olulistelt inimestelt saadav energia kindlasti ühe väikese lisakäigu juurde panna,“ usub ta.
„Minu isiklike emotsioonide esikolmikusse kuulub 2005.aastal Helsingi staadionil maailmameistrivõistlustel võidetud hõbemedal, mille tegi eriliseks küll ka saavutus ise, aga ka tulihingelised fännid. Kuigi võistlus toimus Soomes, siis tunne oli nagu kodustaadionil. Ükskõik, kuhu ma vaatasin, siis tribüün oli sinimustvalge ja eestlaste häälekas kaasaelamine viis emotsioonid lakke. Mul on küll ka olümpiakuld ja teisi tiitleid, aga aga esimene hõbe MM-ilt on kuidagi just emotsionaalses plaanis siiani väga eredalt hinges ja meeles,“ meenutab Kanter.
Uus hoog tuleb anda ka kergejõustikuvõistlustele
Igapäevaselt treeneritööga tegelev Kanter kuulub ka Eesti Kergejõustikuliidu juhatusse ning mõtleb spordielu arendamisele aktiivselt kaasa. „Meil on olemas head treenerid, tipud, rajatised, kogenud korraldajad ja kogu oskusteave. Nüüd tuleb teha tööd selle nimel, et Eestisse jõuaks ka üks kergejõustiku rahvusvaheline etapp ehk leida piisavalt häid ettevõtjaid, kelle südamesoov on panustada nii tippsporti kui noorte liikumisharjumuste kujundamisse laiemalt.“
07.03.2023
Kelly Sildaru lauluväljaku MK-etapist: midagi sellist oma silmaga kogeda on väga teistmoodi
Marta Vasarik
Talispordi võlu ja valuga kasvanud vigursuusatamise kuninganna Kelly Sildaru elab kaasa Eesti murdmaasuusatamise uuele generatsioonile ning soovib noortele Tallinna lauluväljakul 21. märtsil toimuva MK-etapi eel külma närvi.
Pekingi olümpiapronksi, maailmameistri ja kuuekordse X-Mängude võitja sõnul on kõige olulisem enne võistlust korraks aeg maha võtta, rahulikult hingata ning eesootavale keskenduda.
„Päeva lõpuks pead sa iseenda sooritusega rahule jääma – see on kõige olulisem. Ei ole vahet, mida teised arvavad, sellele ei tasu oma energiat kulutada. Väike võistlusnärv ja ootusärevus on normaalne, sellega harjub. Sa lähed võistlema ja oled selleks hetkeks valmistunud, tead täpselt, mida pead tegema, ning selle tunde pealt asugi tegutsema,“ soovitab ta.
Sildaru leiab, et erinevate suurvõistluste koju kätte toomine on kihvt nii pealtvaatajatele kui ka sportlastele. „Minu alal võiks ka Eestis võistlusi olla, kodupubliku toetus annab väga palju juurde. Välismaal olles on kõik inimesed ja linnad võõrad, Eestis on sportlase vaates igal pool väga mugav ja saadav elamus mitu korda võimsam. Olgu tegemist ralli, tennise või suusatamisega – omad on omad ja neile on lahe kaasa elada.“
Suurvõistluste melust teleri vahendusel osa ei saa. „Oma silmaga midagi sellist kogeda on väga teistmoodi, Tallinna lauluväljakul, mis koondab nii tipud kui ka publiku üsna peo peale, seda enam.“
Teekonnal tippu on Sildaru sõnul kõige keerulisem hoida motivatsiooni. „Halb rutiinitaluvus teeb selle vahel keeruliseks. Samas inimestel, kes on valinud murdmaasuusatamise, on võib-olla rutiiniga paremad lood,“ naerab ta. „Kui on kehvem päev, siis üritan trennis teha rohkem neid asju, mis silma särama panevad, see aitab.“
„Kui sul on siht silme ees ja tead, kuhu tahad jõuda, siis tasub pingutada. Saavutatud eesmärk ja tasuks saadud medal on seda pingutust väärt.“
01.03.2023
VIDEO | Suusaäss Johannes Hösflot Kläbo tegi MM-ilt pöördumise eestlastele
Suusaäss Johannes Hösflot Kläbo tegi Planica MM-ilt videopöördumise, milles kutsub spordifänne üles 21.märtsil Tallinna lauluväljakule COOP FIS murdmaasuusatamise maailmakarikasarja etapile kaasa elama.
Kläbo edastab videos: „Hei! Johannes Kläbo siin! Ootan väga Tallinna MK-etappi ja loodan, et kõik Eesti sõbrad tulevad kohale ja elavad meile kaasa. Üks väike saladus - mu vanaisa elab Eestis, Tallinnale väga lähedal. Loodan, et tulete meile kaasa elama!“
Tallinna etapil paneb end kodupubliku silme all proovile ka meie suusaparemik, kelles osad on järgmise kahe olümpiatsükli uued näod Eesti suusatamises.
Võistluste ajakava
Teisipäev, 21. märts
17.00 naiste kvalifikatsioon
17.35 meeste kvalifikatsioon
18.00 5miinust kontsert
19.30 finaalid: naiste 1/4-finaal, meeste 1/4-finaal, naiste 1/2-finaal, meeste 1/2-finaal, naiste finaal, meeste finaal
21.00 Lilletseremoonia
16.02.2023
Kultuurkapital tunnustas elutööpreemiaga kirglikku spordimeest ning suusatamise ja liikumisharrastuse asjatundjat RENE MEIMERIT.
Rene Meimeri (sünd. 16.IX 1949 ) tegemisi on terve elu saatnud tegelemine spordiga. Seda nii enda harrastuse kui ka teiste õpetamise ja suunamise kaudu.
Harrastades aastast 1960 murdmaasuusatamist Senta Meieri suunamisel, siirdus ta aastal 1965 Uno Kajaku juhendamisel suusahüpete ja kahevõistluse harrastamise juurde. Ta on võitnud Eesti mv-tel kahevõistluses hõbeda (1968), maratonijooksus kulla (1981), hõbeda (1984) ja 3 pronksi (1982, 1983, 1989) ning 30 km maanteejooksus pronksi (1984). Isiklik rekord maratonis 2:27.37 (1984). Osalenud 1988 ja 1989 triatloni EM-il ning 1989 Hawaii Raudmehe triatlonil.
Rene Meimer lõpetas 1968 Tallinna 21. kk-i ja 1972 TPedI KKT. Töötades aastail 1971–75 Tallinna Keskraj-i SK-s suusatreenerina, oli ta ka hilisema olümpiapronksi Allar Levandi esimene treener. Aastail 1975–77 juhtis ta Jõu vanemtreenerina spordiühingu suusatamisalast tööd. 1982.aastal asus ta tööle Tallinna Pedagoogilise Instituuti suusaspordi õppejõuks. 1997.aastal alustas ta ülikoolis ka uue eriala - rekreatsioonikorralduse loomist, mis on praeguseks töötanud edukalt veerandsada aastat ning valmistanud ette arvukalt vaba aja ja puhketegevuse korraldamisega seotud spetsialiste väga erinevatele Eesti keskustele.
Oma organisatoorseid võimeid ja paljuski just vabatahtlikku tegevust on Rene Meimer rakendanud nii Eesti Suusaliidu kahevõistluse alakomisjonis (viies näiteks läbi ka esimese FIS -i Continental Cupi võistluse Otepääl), kui hiljem ka Triatloniliidus peasekretäri (1988–93), asepresidendi (a-st 1990) ja presidendina (1994–96).
Viimastel aastatel on ta pühendunud kepikõnni harrastamise arendamisele Eestis, täites praegu ka Eesti Kepikõnni Liidu asepresidendi kohustusi. Ta on läbinud mitmeid Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu (INWA) instruktorite koolitusi ning omandanud kepikõnnitreeneri kutse. Sellest lähtuvalt on tema peamisteks tegevusteks praegu laiapõhjalise kepikõnni harrastuse loomine, erialased koolitused ning nõustamised, treenerite väljaõpe, samuti vajalike õppematerjalide koostamine. Rene Meimeri eestvedamisel toimuvad praktilis-metoodilised koolitused ja treeningtunnid (näiteks Kepikõnni Ekspressi kaudu) on sisuliselt haaranud kõiki Eesti piirkondi ja leidnud väga head vastukaja, tekitades sedasi olulisi nihkeid ka kohalikes liikumisharrastuse ettevõtmistes. Seejuures on ta kasutanud oskuslikult just ülikooli kehakultuuri ja rekreatsioonikorralduse vilistlaste võrgustikku, võimendades nende kaudu liikumisharrastuse vajalikkuse mõistmist ja arendamist. Seda näiteks ka Tallinnas, kus on aastatega teoks saanud n.ö. linnaosade kepikõnni sarjad, mille kaudu on saadud kaasata ka selliseid sihtrühmi, mis on senini jäänud liikumisharrastusest kõrvale.
Ühe valdkonnana võib märkida ka Rene Meimeri rolli sporditurismis, kus ta on seoses vaba liikumise võimaluse tekkimisega viinud arvukalt sportlike tegevustega gruppe erinevatesse riikidesse, tuues samas sealseid huvilisi tutvuma Eesti looduse, kultuuri ning liikumisvõimalustega.
Rene Meimer on avaldanud erinevates väljaannetes artikleid nii suusahüpetest triatlonist, kepikõnnist kui ka laiemalt liikumisharrastusest. Ta on olnud hea lektor väga erinevatel spordi ning liikumisharrastuse üritustel, kujunedes seeläbi mitmete spordialade asjatundjaks ja arvamusliidriks.
Meenutuseks ka üks 55 aastat vana pilt, kus Rene sooritab hüpet 1968.aastal Tehvandi mäe avavõistlusel ja võidab kahevõistluses olümpiamehe Tõnu Haljandi järel hõbemedali
Koostanud: Kaarel Zilmer, kolleeg ja mõttekaaslane
Detsember 2022
22.01.2023
21. - 28.01 toimub Itaalias, Friuli Venezia Giulia piirkonnas Euroopa noorte olümpiafestival.
Eesti koondisesse kuuluvad:
Freestyle-suusatamine: Henry Sildaru, Mirjam Revjagin, Stefan Sorokin
Iluuisutamine: Amalia Zelenjak
Laskesuusatamine: Pillerin Vilipuu, Vibeke Marie Välbe, Mirtel Kärsna, Jakob Kulbin, Gregor Narusk, Yaroslav Neverov
Murdmaasuusatamine: Anlourdees Veerpalu, Hedvig Altmäe, Triinu Kresmer, Toni Andree Saarepuu, Ralf Kivil, Lars Piirmann
Mäesuusatamine: Ako Armin Raid, Renet Riitsalu
Suusahüpped: Andero Kapp
Esimest korda peetakse olümpiafestival kolmes riigis korraga - enamus võistlusi peetakse Itaalias, kuid minnakse ka üle piiri Austriasse ja Sloveeniasse. Ühtepuhku on kasutuses 12 võistluskeskust.
Kokku võtab olümpiafestivalist osa ligi 1600 sportlast ja ametnikku 47 riigist. Kuna Venemaa on Ukraina-vastase agressiooniga rikkunud olümpiarahu, ei kutsutud võistlusele Venemaa ja Valgevene sportlased.
Läbi aastate on Eesti noortekoondis võitnud talialade olümpiafestivalilt kaheksa medalit – mullu võitis kuldmedali iluuisutaja Arlet Levandi. Mihhail Selevko teenis 2019. aastal iluuisutamises hõbemedali, Kristo Siimer 2017. aastal laskesuusasprindis hõbemedali, laskesuusataja Tuuli Tomingas 2013. aastal pronksmedali, Viktor Romanenkov 2009. aastal iluuisutamises kuldmedali, Katrin Šmigun 1995. aastal hõbemedali ning Kristina Šmigun võitis 1993. aastal hõbe- ja pronksmedali.
Allikas: EOK
20.12.2022
Eesti Suusaliidu toetajatega liitus LHV Kindlustus
Eesti Suusaliidul on hea meel teatada, et koostööd alustati kodumaise LHV Kindlustusega, kes tagab Eesti parimatele suusaalade sportlastele muretu treenimise ja võistlemise rahvusvahelisel areenil hooajal 2022/23. Koostöö annab Eesti Suusaliidule kindluse, et Eesti sportlased ja nende tugimeeskonnad ei jää ootamatutes olukordades üksi ning neil on kindel partner, kes hoolib ja aitab ka kõige keerulisemate väljakutsete korral.
„Meil on üle 30 sportlase ja lisaks taustajõud, kes hooaja jooksul reisivad Euroopa ja mõnel juhul ka maailma risti-põiki läbi. Tippspordis ja eriti sellise reisigraafikuga tuleb ikka ette erinevaid vahejuhtumeid, olgu need siis seotud sportlase või varustusega, kus mure vajab kiiret lahendamist. Just sellistel hetkedel on meie jaoks väga oluline omada usaldusväärset partnerit, kellel on võimekus olukordi kiiresti ja professionaalselt lahendada,“ ütles Eesti Suusaliidu juhatuse liige Ago Markvardt.
Markvardt lisas, et Eesti Suusaliidul on väga hea meel ja suur au, et just kodumaine kindlustusettevõte nende partneriks sai. „See tähendab meie jaoks palju, et LHV Kindlustus meie sportlastesse, organisatsiooni ja tulevikuvisiooni usub ning on asunud meie partneriks uue olümpiatsükli algul. Just praegu ongi alanud tugeva vundamendi ladumine uuteks säravateks tulemusteks ja on rõõm seda teha koos LHV Kindlustusega.“
LHV Kindlustuse juhatuse esimees Martti-Sten Merilai lausus, et LHV-s ollakse suured Eesti spordi fännid. „Elame alati Eesti sportlastele ja nende saavutustele kaasa, seega on meil väga hea meel Eesti Suusaliidule abiks olla. Teame kindlustusseltsina hästi, kui oluline on, et inimene saaks muretult elada, reisida ja oma asjadele keskenduda. Loodame, et meile ajalooliselt väga palju emotsioone pakkunud suusaaladel on Eesti spordifännidele veel palju varuks ning soovime nii sportlastele kui ka Suusaliidule palju kordaminekuid,“ ütles Merilai.
|
