|
News
05.12.2023
Uue suusatalve lumeolud on hoogsalt lisa saanud ja tasahilju on ilmumas ka karmimaid talvemärke. Eelkõige on selleks just viimasel nädalal tunda andnud ka pakaselisemad ilmad, kus selgete ilmadega ei päästa selle aja napp päiksesesoegi. Mitmed näited tipptasandi suusatajatest ja nende külmumisest võistluste käigus on kutsunud üles põhjalikumalt riietusküsimustesse suhtuma või siis isegi Rahvusvahelise Suusaliidu tasemel kaaluma, kas ei peaks võistluste toimumiseks lubatud temperatuuripiire inimlikumaks tegema. Aga kui on ikkagi maailmatasandil võistlussari toimumas, siis pole korralduslikust aspektist niisama lihtne "külmapühasid" sisse lükkida... Nii et talveoludes toime tulemine jääb eelkõige igaühe ensehoolde küsimuseks.... Nagu on see ka igapäevase selga, jalga, pähe ning kätte panemise osas...
Seega siis - lähikuudel peaks nüüd piisavalt arvestama nii külma, tuule kui niiskusega, mis koos toimides eeldavad meilt välitingimustes toimetamisel mingitki kogemuste omamist... Kui seda pole, siis aitab ehk seegi, et anname endale ikkagi aru, et talv on päris karm värk ja niisama "särgiväel" ja uisa-päisa sinna - lume ja pakase "rüppe" tormata ei saa... Nagu ütleb ka Lüganuse vanasõna , siis...
"Tali tahab tallukaida, vilu villast riieta!"
Talviste tegemiste jätkumist silmas pidades pakukski siinkohal mõningaid soovitusi, mida tasuks läbi lugeda, et siis juba konkreetsetesse oludesse minnes end turvalisemalt tunda...
14.11.2023
Eesti Rahvusringhääling (ERR) teeb sel hooajal otseülekande kuuest kahevõistluse MK-etapist. Koduste pealtvaatajateni jõuab ülekanne Ruka, Lillehammeri, Oberstdorfi, Seefeldi, Otepää ja Oslo MK-etappidest. Kuna MK-sarjas viidi ellu muudatused ka võistlusformaatides, jagub algaval hooajal põnevust nii hüppemäele kui murdmaarajale.
Eesti Suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete alajuht Rauno Loit sõnas et ülekanded on alale üliolulised. "See on kõige parem viis tutvustada kahevõistlust suurele publikule, tekitada noortes huvi spordiala vastu ning näidata, kui atraktiivne spordiala on kahevõistlus." Ta lisas, et kui Eesti oma sportlane Kristjan Ilves on tipus, siis on oluline, et sellele saab igaüks ka kaasa elada.
Hooaeg algab 24. novembril Soomes Rukal, mil ootab ees uus võistlusformaat individuaalne kompakt, mis erineb tavapärasest Gunderseni meetodist. Nimelt näeb reegel välja, et suusarajale suunduvad võistlejad hüppemäel saavutatud koha järgi, mille eest saadakse fikseeritud stardiajad murdmaa võistluseks.
Kodusele Viessmann FIS Kahevõistluse MK Otepää maailmakarikaetapile saab pileteid soetada eelmüügist Piletitasku piletimüügikeskkonnas ja võistlusprogrammiga saab tutvuda kodulehel.
Ülekannete ajakava:
Ruka 24.-26.11.2023
Lillehammer 02.-03.12.2023
Oberstdorf 13.-14.01.2024
Seefeld Triple 02.-04.02.2024
Otepää 09.-11.02.2024
Oslo 09.-10.03.2024
16.02.2023
Kultuurkapital tunnustas elutööpreemiaga kirglikku spordimeest ning suusatamise ja liikumisharrastuse asjatundjat RENE MEIMERIT.
Rene Meimeri (sünd. 16.IX 1949 ) tegemisi on terve elu saatnud tegelemine spordiga. Seda nii enda harrastuse kui ka teiste õpetamise ja suunamise kaudu.
Harrastades aastast 1960 murdmaasuusatamist Senta Meieri suunamisel, siirdus ta aastal 1965 Uno Kajaku juhendamisel suusahüpete ja kahevõistluse harrastamise juurde. Ta on võitnud Eesti mv-tel kahevõistluses hõbeda (1968), maratonijooksus kulla (1981), hõbeda (1984) ja 3 pronksi (1982, 1983, 1989) ning 30 km maanteejooksus pronksi (1984). Isiklik rekord maratonis 2:27.37 (1984). Osalenud 1988 ja 1989 triatloni EM-il ning 1989 Hawaii Raudmehe triatlonil.
Rene Meimer lõpetas 1968 Tallinna 21. kk-i ja 1972 TPedI KKT. Töötades aastail 1971–75 Tallinna Keskraj-i SK-s suusatreenerina, oli ta ka hilisema olümpiapronksi Allar Levandi esimene treener. Aastail 1975–77 juhtis ta Jõu vanemtreenerina spordiühingu suusatamisalast tööd. 1982.aastal asus ta tööle Tallinna Pedagoogilise Instituuti suusaspordi õppejõuks. 1997.aastal alustas ta ülikoolis ka uue eriala - rekreatsioonikorralduse loomist, mis on praeguseks töötanud edukalt veerandsada aastat ning valmistanud ette arvukalt vaba aja ja puhketegevuse korraldamisega seotud spetsialiste väga erinevatele Eesti keskustele.
Oma organisatoorseid võimeid ja paljuski just vabatahtlikku tegevust on Rene Meimer rakendanud nii Eesti Suusaliidu kahevõistluse alakomisjonis (viies näiteks läbi ka esimese FIS -i Continental Cupi võistluse Otepääl), kui hiljem ka Triatloniliidus peasekretäri (1988–93), asepresidendi (a-st 1990) ja presidendina (1994–96).
Viimastel aastatel on ta pühendunud kepikõnni harrastamise arendamisele Eestis, täites praegu ka Eesti Kepikõnni Liidu asepresidendi kohustusi. Ta on läbinud mitmeid Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu (INWA) instruktorite koolitusi ning omandanud kepikõnnitreeneri kutse. Sellest lähtuvalt on tema peamisteks tegevusteks praegu laiapõhjalise kepikõnni harrastuse loomine, erialased koolitused ning nõustamised, treenerite väljaõpe, samuti vajalike õppematerjalide koostamine. Rene Meimeri eestvedamisel toimuvad praktilis-metoodilised koolitused ja treeningtunnid (näiteks Kepikõnni Ekspressi kaudu) on sisuliselt haaranud kõiki Eesti piirkondi ja leidnud väga head vastukaja, tekitades sedasi olulisi nihkeid ka kohalikes liikumisharrastuse ettevõtmistes. Seejuures on ta kasutanud oskuslikult just ülikooli kehakultuuri ja rekreatsioonikorralduse vilistlaste võrgustikku, võimendades nende kaudu liikumisharrastuse vajalikkuse mõistmist ja arendamist. Seda näiteks ka Tallinnas, kus on aastatega teoks saanud n.ö. linnaosade kepikõnni sarjad, mille kaudu on saadud kaasata ka selliseid sihtrühmi, mis on senini jäänud liikumisharrastusest kõrvale.
Ühe valdkonnana võib märkida ka Rene Meimeri rolli sporditurismis, kus ta on seoses vaba liikumise võimaluse tekkimisega viinud arvukalt sportlike tegevustega gruppe erinevatesse riikidesse, tuues samas sealseid huvilisi tutvuma Eesti looduse, kultuuri ning liikumisvõimalustega.
Rene Meimer on avaldanud erinevates väljaannetes artikleid nii suusahüpetest triatlonist, kepikõnnist kui ka laiemalt liikumisharrastusest. Ta on olnud hea lektor väga erinevatel spordi ning liikumisharrastuse üritustel, kujunedes seeläbi mitmete spordialade asjatundjaks ja arvamusliidriks.
Meenutuseks ka üks 55 aastat vana pilt, kus Rene sooritab hüpet 1968.aastal Tehvandi mäe avavõistlusel ja võidab kahevõistluses olümpiamehe Tõnu Haljandi järel hõbemedali
Koostanud: Kaarel Zilmer, kolleeg ja mõttekaaslane
Detsember 2022
22.01.2023
21. - 28.01 toimub Itaalias, Friuli Venezia Giulia piirkonnas Euroopa noorte olümpiafestival.
Eesti koondisesse kuuluvad:
Freestyle-suusatamine: Henry Sildaru, Mirjam Revjagin, Stefan Sorokin
Iluuisutamine: Amalia Zelenjak
Laskesuusatamine: Pillerin Vilipuu, Vibeke Marie Välbe, Mirtel Kärsna, Jakob Kulbin, Gregor Narusk, Yaroslav Neverov
Murdmaasuusatamine: Anlourdees Veerpalu, Hedvig Altmäe, Triinu Kresmer, Toni Andree Saarepuu, Ralf Kivil, Lars Piirmann
Mäesuusatamine: Ako Armin Raid, Renet Riitsalu
Suusahüpped: Andero Kapp
Esimest korda peetakse olümpiafestival kolmes riigis korraga - enamus võistlusi peetakse Itaalias, kuid minnakse ka üle piiri Austriasse ja Sloveeniasse. Ühtepuhku on kasutuses 12 võistluskeskust.
Kokku võtab olümpiafestivalist osa ligi 1600 sportlast ja ametnikku 47 riigist. Kuna Venemaa on Ukraina-vastase agressiooniga rikkunud olümpiarahu, ei kutsutud võistlusele Venemaa ja Valgevene sportlased.
Läbi aastate on Eesti noortekoondis võitnud talialade olümpiafestivalilt kaheksa medalit – mullu võitis kuldmedali iluuisutaja Arlet Levandi. Mihhail Selevko teenis 2019. aastal iluuisutamises hõbemedali, Kristo Siimer 2017. aastal laskesuusasprindis hõbemedali, laskesuusataja Tuuli Tomingas 2013. aastal pronksmedali, Viktor Romanenkov 2009. aastal iluuisutamises kuldmedali, Katrin Šmigun 1995. aastal hõbemedali ning Kristina Šmigun võitis 1993. aastal hõbe- ja pronksmedali.
Allikas: EOK
20.12.2022
Eesti Suusaliidu toetajatega liitus LHV Kindlustus
Eesti Suusaliidul on hea meel teatada, et koostööd alustati kodumaise LHV Kindlustusega, kes tagab Eesti parimatele suusaalade sportlastele muretu treenimise ja võistlemise rahvusvahelisel areenil hooajal 2022/23. Koostöö annab Eesti Suusaliidule kindluse, et Eesti sportlased ja nende tugimeeskonnad ei jää ootamatutes olukordades üksi ning neil on kindel partner, kes hoolib ja aitab ka kõige keerulisemate väljakutsete korral.
„Meil on üle 30 sportlase ja lisaks taustajõud, kes hooaja jooksul reisivad Euroopa ja mõnel juhul ka maailma risti-põiki läbi. Tippspordis ja eriti sellise reisigraafikuga tuleb ikka ette erinevaid vahejuhtumeid, olgu need siis seotud sportlase või varustusega, kus mure vajab kiiret lahendamist. Just sellistel hetkedel on meie jaoks väga oluline omada usaldusväärset partnerit, kellel on võimekus olukordi kiiresti ja professionaalselt lahendada,“ ütles Eesti Suusaliidu juhatuse liige Ago Markvardt.
Markvardt lisas, et Eesti Suusaliidul on väga hea meel ja suur au, et just kodumaine kindlustusettevõte nende partneriks sai. „See tähendab meie jaoks palju, et LHV Kindlustus meie sportlastesse, organisatsiooni ja tulevikuvisiooni usub ning on asunud meie partneriks uue olümpiatsükli algul. Just praegu ongi alanud tugeva vundamendi ladumine uuteks säravateks tulemusteks ja on rõõm seda teha koos LHV Kindlustusega.“
LHV Kindlustuse juhatuse esimees Martti-Sten Merilai lausus, et LHV-s ollakse suured Eesti spordi fännid. „Elame alati Eesti sportlastele ja nende saavutustele kaasa, seega on meil väga hea meel Eesti Suusaliidule abiks olla. Teame kindlustusseltsina hästi, kui oluline on, et inimene saaks muretult elada, reisida ja oma asjadele keskenduda. Loodame, et meile ajalooliselt väga palju emotsioone pakkunud suusaaladel on Eesti spordifännidele veel palju varuks ning soovime nii sportlastele kui ka Suusaliidule palju kordaminekuid,“ ütles Merilai.
|
