Eesti Suusaliit õnnitleb kahevõistlejat Uno Kajakit 85 juubelil
Eesti Suusaliit õnnitleb Eesti kahevõistluse isaks peetavat Uno Kajakit tema 85. juubelil!
Uno Kajak tuli aastatel 1951–1962 suusahüpetes neljal ja kahevõistluses kolmel korral Eesti meistriks. Kusjuures Eesti meistrivõistluste hõbemedal on mehel ette näidata ka korvpallis (1954, TRÜ meeskonnas) ja 3000 m takistusjooksus (1957).
Uno Kajak viis Eesti kahevõistluse rahvusvahelisele tasemele, kui pääses esimese kodueestlasena pärast Nõukogude Liidu okupatsiooni olümpiamängudele. 1956. aasta Cortina d’Ampezzo olümpiamängudel saavutas ta kahevõistluses 26. koha.
Ajalukku läks Kajak ka esimese eestlasena, kes ületas suusahüppemäel 100 meetri joone. 1960. aastal Gorkis hüppas ta 100,5 meetrit, kui senine mäerekord oli seal vaid 92 meetrit. Praeguseks juba legendiks muutunud juttude kohaselt pidid kohtunikud toona Uno hüppe mõõtmiseks appi võtma ka luuavarred.
KAJAK, Uno (9. V 1933 Tartu), suusahüppaja, kahevõistleja ja treener. 173 cm, 67 kg. Lõpetas 1948 Rakvere 2. algkooli, 1951 Tallinna Kehakultuuritehnikumi ja 1956 TRÜ KKT. Hakkas sportima 7-aastasena (1940), treenis Eduard Raidla ja Johannes Altsoo käe all ning kehakultuuritehnikumis korvpallierialal Joann Lõssovi, Arvo Putmakeri ja Uno Kiiveti juhendamisel. Kahevõistluses suunasid teda Ilmar Pärtelpoeg, Feliks Parre, Aleksi Ilves ja NL-i koondise treenerid. On Eesti kahevõistluse teerajaja. Tuli 1956 Cortina d’Ampezzo tali-OM-il 26-ndaks. Võitis NL-i mv-tel 1956 kulla ja 1959 hõbeda, 1960 tuli NL-i aü-te meistriks. 1959 ja 1960 oli NL-i aü-te meister ka suusahüpetes. Kordas 1961 Gorkis NL-i suusahüpperekordit 100,5 m. Eesti mv-tel võitnud 1951–62 suusahüpetes 4 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi, kahevõistluses 3 kulda, 1 hõbeda ja 1 pronksi ning 4 × 10 km teatesuusatamises hõbeda. Tuli kahevõistluses 1964 ka Eesti suviseks meistriks. 1954 sai korvpallis TRÜ meeskonnas Eesti mv-te hõbeda. 1957 oli ümber Viljandi järve jooksus ja Eesti mv-tel 3000 m takistusjooksus teine. Msp (1956). Võistelnud Dünamo, Spartaki, Tööjõureservide ja Kalevi liikmena. Töötas a-st 1962 Tallinna spordikoolides suusahüppe- ja kahevõistlustreenerina, 1963–64 oli ka NL-i kahevõistluskoondise treener ja 1967–75 NL-i aü-te kahevõistluskoondise vanemtreener, 1980–82 KSMK-s Eesti suusahüppekoondise vanemtreener. 1986–95 töötas Tallinna Hiiu põhikoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Õpilasi: Harry Arv, Ants Allandi, Toivo Laev, Boriss Stõrankevitš, Joe Tikenberg, Vjatšeslav Drjagin, Nikolai Gussakov, Mihhail Artjuhhov. Oli 10 aastat Suusaspordiföd-i suusahüpete ja kahevõistluse alakomisjoni esimees ja Kalevi sektsiooni eestvedaja.
Allikas: ESBL
