Põhikiri

EESTI SUUSALIIT 

 

 

1.1. Eesti Suusaliit („Suusaliit“) on suusaspordi erinevaid alasid, s.o. murdmaasuusatamine, suusahüpped, kahevõistlus, mäesuusatamine, freestyle ja lumelaud arendavate ning harrastajaid koondavate juriidiliste isikute vabatahtlik mittetulunduslik liit. Eesti Suusaliit on 28. novembril 1921. aastal asutatud Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglane.

1.2. Eesti Suusaliit koordineerib suusaspordialast tegevust Eesti Vabariigis ja on Eesti suusaspordi kõrgeimaks esindusorganiks Eesti Vabariigis ning rahvusvahelistes organisatsioonides s.h. Rahvusvahelises Suusaspordi Föderatsioonis (FIS).

1.3. Suusaliidu tegevuse eesmärgiks on Eesti suusaspordi esindamine rahvusvahelisel areenil, suusatamise propageerimine suusaspordi erinevate projektide teostamise kaudu, suusaspordi kandepinna laiendamine ning harrastajate ühendamine. Samuti suusaspordi harrastamiseks võimaluste loomine vabariigis nii tippspordi kui ka rahvaspordi tasandil. 

1.4. Suusaliit on heategevuslik ja avalikes huvides tegutsev organisatsioon, kasutades oma tulusid üksnes Suusaliidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

1.5. Suusaliit autasustab ja stimuleerib suusatamise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust. 

1.6. Suusaliit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikuga seotud isikutele. 

1.7. Suusaliit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Rahvusvahelise Suusaspordi Föderatsiooni (FIS) otsustest, Maailma Antidopingu Koodeksist, Olümpiahartast, Euroopa Spordieetika Koodeksist, Euroopa Spordi Hartast, Eesti Olümpiakomitee põhikirjast, juhenditest, direktiividest ja otsustest, ausa mängu (Fair Play) põhimõtetest, teistest spordis kohalduvatest reeglitest ning käesolevast põhikirjast.

1.8. Suusaliidu asukohaks on Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn.

1.9. Suusaliidu majandusaastaks on 01.05-30.04.

 

 

2.1. Suusaliidu liikmeteks võivad olla üksnes spordiklubid. Suusaliidu liikmeks võetakse üksnes spordiklubid, mis on täitnud majandusaasta aruande esitamise kohustuse ning esitanud nõuetekohased andmed spordiregistris.

2.2. Suusaliidu liikmeks taotleja esitab Suusaliidu juhatusele vastavasisulise kirjaliku avalduse, millele lisab oma põhikirja ja liikmete nimekirja. 

2.3. Suusaliidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Suusaliidu nõukogu. Liikmeks vastuvõtmise avalduse vaatab Suusaliidu nõukogu läbi ühe kuu jooksul nõuetekohase avalduse laekumise päevast arvates. Kui Suusaliidu nõukogu keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkogu.

2.4. Liikmete nimekirja peab Suusaliidu juhatus. Suusaliidu liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda.

2.5. Suusaliidu liikmelisus lõpeb liikme väljaastumisel või väljaarvamisel või liikme lõppemisel.

2.6. Suusaliidust väljaastumiseks esitab Suusaliidu liige Suusaliidu juhatusele vastavasisulise kirjaliku avalduse. Liige loetakse väljaastunuks Suusaliidu juhatuse poolt liikme väljaastumise avalduse alusel vastava otsuse vastuvõtmisel.

2.7. Suusaliidu liige loetakse väljaarvatuks Suusaliidu nõukogu vastavasisulise otsuse vastuvõtmisel. Suusaliidu liikme võib Suusaliidust välja arvata, kui:

2.7.1. liige on oluliselt rikkunud põhikirjast või muust Suusaliidu organi poolt kehtestatud dokumendist tulenevat kohustust või tekitanud Suusaliidule kahju (sh mainekahju);

2.7.2. liige on viivituses liikmemaksu tasumisega enam kui 90 kalendripäeva alates arve esitamisest;

2.7.3. liikmel on täitmata seadusest tulenev aruandluskohustus (nt majandusaasta aruande esitamise kohustus) või esitamata nõuetekohased andmed spordiregistris.

2.8. Suusaliidu liikme väljaarvamise otsustab Suusaliidu nõukogu. Väljaarvatud liikmel on õigus väljaarvamise otsus vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul liikmele otsuse teatavakstegemisest, edastades Suusaliidu juhatusele vastavasisulise kirjaliku vastuväite. Nõuetekohase vastuväite saamise korral otsustab liikme väljaarvamise üle Suusaliidu üldkogu. Liige loetakse väljaarvatuks: (i) nõukogu otsuse vaidlustamata jätmisel korral eeltoodud 30-kalendripäevase vaidlustamistähtaja möödumisel; või (ii) nõukogu otsuse vaidlustamise korral üldkogu poolt vastava otsuse vastuvõtmisel.

 

 

3.1. Suusaliidu liikmetel on õigus:

3.1.1. kooskõlas põhikirjaga kuuluda Suusaliidu alakomiteedesse; 

3.1.2. tõstatada Suusaliidu üldkogudel kõiki probleeme, mis on olulised Suusaliidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, samuti esitada arupärimisi juhatuse ja sekretariaadi tegevuse kohta ning saada informatsiooni riiklikku ja rahvusvahelist suusasporti puudutavates küsimustes;

3.1.3. võtta osa Suusaliidu poolt korraldatavatest üritustest;

3.1.4. kooskõlas põhikirjaga ja Suusaliidu organite otsuste ja korraldustega kasutada Suusaliidu omandit ning Suusaliidu käsutuses olevat vara;

3.1.5. Suusaliidust välja astuda vastavalt põhikirjas sätestatud korrale.

3.2. Suusaliidu liige on kohustatud:

3.2.1. juhinduma oma tegevuses Suusaliidu põhikirjast ja muudest Suusaliidu organite poolt vastu võetud otsustest ja kehtestatud kordadest, reeglitest, eeskirjadest ja dokumentidest;

3.2.2. osalema aktiivselt Suusaliidu tegevuses; 

3.2.3. hoidma ja otstarbekalt kasutama Suusaliidule kuuluvaid väärtusi;

3.2.4. hoidma oma tegevuse ja käitumisega kõrgel Suusaliidu mainet, samuti järgima Suusaliidu nõukogu kehtestatud või rahvusvaheliselt tunnustatud norme (sh eetikanorme ja standardeid);

3.2.5. tasuma Suusaliidu nõukogu kehtestatud liikmemaksu ning täitma teisi Suusaliidu nõukogu kehtestatud kohustusi;

3.2.6. tagama Suusaliidu põhikirjast ja muudest Suusaliidu kehtestatud dokumentidest tulenevate kohustuste täitmise enda liikmete ja isikute poolt, keda ta kasutab püsivalt oma tegevuse läbiviimisel.

3.3. Liikmelisus peatub automaatselt perioodil, mil liikmel on Suusaliidu ees liikmemaksu võlgnevus. Liikmelisuse peatumise korral puudub liikmel hääleõigus.

 

- Üldkogu 

 

4.1. Suusaliidu kõrgeimaks organiks on Suusaliidu liikmete üldkogu. Üldkogu pädevuses on:

4.1.1. põhikirja muutmine;

4.1.2. juhatuse liikme määramine ja tagasikutsumine;

4.1.3. Suusaliidu nõukogu liikmete valimine ja nende volituste tähtaja määramine (ulatuses, milles nõukogu liikmete valimine on üldkogu pädevuses vastavalt põhikirja punktile 4.17);

4.1.4. Suusaliidu nõukogu liikmete tagasikutsumine, sõltumata nõukogu liikme valinud organist;

4.1.5. Juhatuse, nõukogu või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Suusaliidu esindaja määramine; 

4.1.6. vajadusel järelevalve teostamiseks revisjoni või audiitorkontrolli määramine ja selle tulemuste kinnitamine, audiitori valimine;

4.1.7. majandusaasta aruande ja tegevuskava kinnitamine;

4.1.8. ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine.

4.1.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.2. Korraline üldkogu toimub üks kord aastas hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Juhatus teatab korralise üldkogu kokkukutsumisest kõigile liikmetele selliselt, et vastav teade jõuaks adressaadini vähemalt 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva enne korralise üldkogu toimumist.

4.3. Erakorraline üldkogu kutsutakse kokku seaduses ja põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui Suusaliidu huvid seda nõuavad. Muuhulgas kutsub Suusaliidu juhatus kokku erakorralise üldkogu, kui üldkogu kokkukutsumine on juhatuse hinnangul vajalik või kui seda nõuab Suusaliidu nõukogu või kirjaliku põhjendatud avalduse alusel vähemalt 1/10 (üks kümnendik) liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkogu nõukogu või 1/10 liikmete põhjendatud avalduse aluse kokku, võivad taotlejad üldkogu ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Juhatus teatab erakorralise üldkogu kokkukutsumisest kõigile liikmetele selliselt, et vastav teade jõuaks adressaadini vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva enne erakorralise üldkogu toimumist.

4.4. Üldkogu kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkogu toimumise aeg ja koht ning päevakord ja otsuse eelnõud. 

4.5. Kui üldkogu kutsub kokku juhatus, määrab nõukogu üldkogu päevakorra ja otsuste eelnõud. Kui üldkogu päevakorras on juhatuse liikme valimine, peab nõukogu põhjendama üldkogule hääletamiseks esitatud juhatuse liikme kandidaadi sobivust.

4.6. Juhatusel on enne üldkogu toimumist õigus päevakorda täiendada, kui seda nõuavad hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul alates üldkogu kokkukutsumisest põhjendatud kirjaliku avalduse alusel vähemalt 1/5 (üks viiendik) liikmetest. Päevakorra täiendamisest teavitab juhatus liikmeid selliselt, et korralise üldkogu puhul jõuaks vastav teade adressaadini vähemalt 14 päeva enne korralise üldkogu toimumist ning erakorralise üldkogu puhul jõuaks vastava teada adressaadini vähemalt 7 päeva enne erakorralise üldkogu toimumist. Üldkogu ajal päevakorra täiendamine on lubatud, kui üldkogul osalevad kõik liikmed, või vähemalt 9/10 (üheksa kümnendikku) üldkogul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkogul osaleb üle poole liikmetest.

4.7. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui üldkogul osaleb vähemalt 1/3 (üks kolmandik) Suusaliidu hääleõiguslikest liikmetest. Kui üldkogule ei kogune vajalik kvoorum, kutsutakse 30 (kolmekümne) päeva jooksul kokku uus üldkogu, mille toimumisest teatatakse kõikidele liikmetele. Uuesti kokku kutsutud üldkogu on otsustusvõimeline olenemata osalevate liikmete arvust.

4.8. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkogul esindatud häältest (lihthäälteenamus), kui põhikiri või seadus ei sätesta suuremat häälteenamuse nõuet. Suusaliidu põhikirja punktis 4.1.1 või 4.1.8 nimetatud otsus ning alakomitee juhatuse esimehena Suusaliidu nõukogu liikme volitusi omava nõukogu liikme tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 2/3 (kahe kolmandiku) üldkogul esindatud häältest. Otsus Suusaliidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vastu võetud, kui selle poolt on antud 9/10 (üheksa kümnendikku) Suusaliidu kõikide liikmete häältest. 

4.9. Isiku valimisel loetakse üldkogul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel toimub enim hääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus häälte võrdsel jagunemisel otsustatakse isiku valimine liisu tõmbamisel.

4.10. Hääleõigust üldkogul omavad kõik Suusaliidu liikmed. Igal liikmel on üks hääl.

4.11. Hääletamine üldkogul on avalik, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks üldkogul osalev hääleõiguslik liige nõuab salajast hääletamist.

4.12. Üldkogu avab Suusaliidu juhatus. Üldkogu juhataja ja protokollija valitakse osalejate hulgast.

4.13. Üldkogu ja sellel vastu võetud otsused protokollitakse. Protokolli kantakse üldkogu toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkogu päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkogul tähtsust omavad asjaolud, sh vastuväited. Protokollile lisatakse üldkogul osalenud liikmete nimekiri koos liikmete esindajate volikirjadega, liikmete eriarvamused ja muud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Protokolli õigsust kinnitavad oma allkirjadega üldkogu juhataja ja protokollija.

4.14. Liikmetel on õigus otsuseid vastu võtta korralist või erakorralist üldkogu kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks eeltoodud viisil saadab juhatus otsuse eelnõu vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele ning annab liikmetele otsuse eelnõu üle hääletamiseks tähtaja, mis on vähemalt 7 (seitse) kalendripäeva. Otsuse vastuvõtmisele kehtivad põhikirja punktis 4.8 toodud nõuded, seejuures hääletamisel loetakse esindatuks kõik liikmed.

4.15. Juhatus teeb üldkogu protokolli (või hääletusprotokolli, kui otsus võetakse vastu üldkogu kokku kutsumata) kättesaadavaks Suusaliidu võrgulehel hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva möödumisel üldkogu või hääletuse lõppemisest.

 

 

4.16. Nõukogu on nõuandev organ, mis planeerib ja korraldab Suusaliidu tegevust. Nõukogu liikmed on oma kohustuste täitmisel kohustatud olema hoolsad, lojaalsed ja tegutsema Suusaliidu parimates huvides. Nõukogu liikmetega seonduvates küsimustes kohaldatakse äriseadustikus nõukogu liikme kohta sätestatut, kui põhikirjast ei tulene teisiti.

4.17. Nõukogus on kuni 9 liiget. Nõukogusse ei või kuuluda Suusaliidu juhatuse liige, audiitor ega prokurist. Nõukogusse kuulub iga Suusaliidu alakomitee juhatuse esimees, kui põhikirjast ei tulene teisiti. Ülejäänud nõukogu liikmed valib Suusaliidu üldkogu. Üldkogu poolt valitavate nõukogu liikmete volituste tähtaeg on 4 aastat, kui üldkogu ei määra lühemat tähtaega. Alakomitee juhatuse esimehe volitused Suusaliidu nõukogu liikmena kehtivad alates alakomitee juhatuse esimehe valimise otsuse vastuvõtmisest vastavalt Suusaliidu alakomitee reglemendis sätestatud korrale. Üldkogu poolt valitavate nõukogu liikmete volitused kehtivad alates vastava üldkogu otsuse vastuvõtmisest. Nõukogu liikmete nimekirja peab Suusaliidu juhatus. 

4.18. Nõukogu valib enda seast nõukogu esimehe, kes juhib nõukogu tegevust. Nõukogu esimees täidab Suusaliidu juhatuse ülesandeid perioodil, mil Suusaliidul puudub juhatus. Juhatuse puudumise korral on nõukogu esimehel õigus ja kohustus viivitamatult kokku kutsuda üldkogu juhatuse valimiseks.

4.19. Nõukogu pädevuses on: 

4.19.1. liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine; 

4.19.2. Suusaliidu juhatuse liikme kandidaadi ülesseadmine üldkogus;

4.19.3. täiskasvanute tiitlivõistluste koondise (OM ja MM) moodustamiseks statuudi kinnitamine ning nõukogu kinnitatud statuudi alusel koondise koosseisu kinnitamine;

4.19.4. organisatsioonide ja ühenduste liikmeks astumise ja väljaastumise üle otsustamine;

4.19.5. erinevates projektides osalemise üle otsustamine;

4.19.6. Suusaliidu liikmemaksu tasumise korra ja määrade kehtestamine;

4.19.7. juhatuse koostatud majandusaasta aastaaruande ja tegevuskava kohta arvamuste ja ettepanekute esitamine;

4.19.8. Suusaliidu majandusaasta eelarve kinnitamine;

4.19.9. alakomitee reglemendi kehtestamine;

4.19.10.  seaduses ja põhikirjas nimetamata organite (sh alakomiteede, töörühmade jms) moodustamine ja lõpetamine ning nende reglementide kehtestamine;

4.19.11. Suusaliidu muude kordade ja reeglite vastuvõtmine ja muutmine; 

4.19.12. Suusaliidu tegevuseks vajalike kinnisasjade soetamise, nende võõrandamise või koormamise otsustamine; 

4.19.13. sihtasutuste ja mittetulundusühingute asutamise üle otsustamine;

4.19.14. kōikide muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkogu või juhatuse pädevusse.

4.20. Suusaliidu nõukogu koosolekud kutsutakse kokku Suusaliidu nõukogu esimehe või juhatuse poolt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kalendrikuus. Koosoleku toimumisest tuleb nõukogu liikmeid ette teatada selliselt, et vastav teade jõuaks adressaadini vähemalt 7 (seitse) kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

4.21. Koosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord. 

4.22. Nõukogu esimehel on enne koosoleku toimumist õigus päevakorda täiendada, kui seda nõuavad hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul alates koosoleku kokkukutsumisest põhjendatud kirjaliku avalduse alusel vähemalt 1/5 (üks viiendik) nõukogu liikmetest. Koosolekul päevakorra täiendamine on lubatud, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 (kolm neljandikku) nõukogu liikmetest.

4.23. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liige võib nõukogu koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi ka elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab koosolekul osalejatel tuvastada eemal viibiva nõukogu liikme isik ja nõukogu liikme eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

4.24. Nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga. 

4.25. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole hääletamisel osalenud nõukogu liikmete häältest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on nõukogu esimehel otsustav hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

4.26. Nõukogul on õigus otsust vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata ning sellisel viisil vastu võetud otsused loetakse võrdseks koosolekul vastu võetud otsusega. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata on lubatud kahel viisil:

4.26.1. nõukogu esimees või juhatus saadab otsuse eelnõu vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele ning annab liikmetele otsuse eelnõu üle hääletamiseks tähtaja, mis on vähemalt 3 (kolm) kalendripäeva. Otsuse vastuvõtmisele kehtivad põhikirja punktis 4.25 toodud nõuded, seejuures hääletamisel loetakse esindatuks kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimees koostab hääletustulemuste ja otsuste kohta protokolli ja saadab selle juhatusele.

4.26.2. kõik nõukogu liikmed allkirjastavad kirjaliku otsuse, märkides otsusesse nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aja.

4.27. Juhatus teeb hiljemalt 7 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest nõukogu otsused kättesaadavaks Suusaliidu võrgulehel, väljaarvatud otsused, mis on konfidentsiaalsed. Nõukogul ja juhatus võivad lugeda otsuse konfidentsiaalseks, kui selle avaldamine (sh liikmetele või avalikkusele) võib kahjustada Suusaliidu huve. 

 

 

4.28. Juhatus esindab Suusaliitu ja juhib Suusaliidu igapäevast tegevust. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Suusaliitu kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. 

4.29. Juhatusse kuulub 1 liige, kes valitakse üldkogu poolt. Juhatuse liige valitakse 4 aastaks, kui üldkogu ei määra juhatuse liikme valimise otsuses lühemat tähtaega.

4.30. Juhatus on kohustatud hoidma nõukogu kursis Suusaliidu tegevusega ning esitama nõukogule vastava nõude saamisel Suusaliidu juhtimist ja tegevust puudutava teabe.

4.31. Juhatuse pädevuses on: 

4.31.1. Suusaliidu üldkogu kokkukutsumine ja ettevalmistamine;

4.31.2. majandusaasta aruande ja tegevusaruande koostamine ning nende esitamine nõukogule arvamuste ja ettepanekute esitamiseks ja üldkogule kinnitamiseks; 

4.31.3. Suusaliidu nimel lepingute, sh töölepingute või muude sarnaste lepingute ning reklaam- ja sponsorlepingute sõlmimine;

4.31.4. muud tegevused, mis on vajalikud Suusaliidu igapäevaseks toimimiseks (sh aruandlus, majandustegevuse korraldamine ja varade haldamine, aruannete esitamine, projektide juhtimine jne).

 

 

5.1. Suusaliidu vara moodustub järgnevast liikmemaksudest, annetustest ja eraldistest (sh eelarvelistest eraldistest, muust Suusaliidu põhikirjalise tegevuse tulemusena saadud tulust ning eelnimetatud vahendite arvelt soetatud varast. Suusaliidul ei ole õigust muuta sihtotstarbeliste annetuste ja eraldiste kasutusotstarvet.

 

 

6.1. Suusaliidu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses ja põhikirjas sätestatud korras. 

6.2. Suusaliidu tegevuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega nimekirja kantud samalaadsete eesmärkidega ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

 

Käesolev põhikiri on vastu võetud Eesti Suusaliidu üldkogul 15.oktoober 2024 Tallinnas