Uudised

Murdmaasuusatamise MK komitees otsustati välja vahetada Otepää skiatlon 10/15km klassikasõidu vastu. Lisaks otsustati MM ja OM teadete distantse lühendada 5km ja 7,5km peale - see otsus tühistati hiljem councili poolt. Ülejäänud formaatide muudatused (sprint lühendada 2.30-3.00 minutit, skiatlon lõpetada, segasprindi ja tavaline teade) otsused lükati edasi sügiseks, mil toimub FIS sügisseminar Zürichis.

Eesti murdmaa MK aastal 2021 lisati tagasi kalendrisse ja see toimub enne Oberstdorfi MK-d.

Maailmakarikaetappidest rääkides - üldprintsiip, et pooled võistlused peaksid toimuma klassikastiilis, kehtib jätkuvalt, aga probleemiks on piisavalt heade klassikatehnika radadega võistluskeskuste nappus. Suusatamine on läinud kiiremaks ja kunagi päris head klassikatehnika rajad on jäänud tippudele liiga lihtsaks, samas soovis üle 90% sportlasi säilitada klassikatehnika ja klassikatehnikasprindi.

Pikamaasuusatamise komitees arutati DSQ asendamist RAL-iga (Ranked last) või või fikseeritud ajalise karistusega, et kõik maratonidel osalejad saaksid kindlasti tulemuse kirja.

Murdmaasuusatamise reeglite komitees (CC Rules and Control) täpsustati klassikatehnika vahelduvtõukelise sõiduviisi definitsiooni ja kinnitati pikamaasuusatamise zürii võimalus asendada tehnika rikkumiste eest diskvalifitseerimine "Ranked last" staatusega. Kinnitati ka tehniliste delegaatide ja homologeerimise regionaalsed koordinaatorid, kelleks Skandinaavias sai Vahur Leemets.

Suusahüpetes puudutab suurim muudatus naisi. Kui eelmisel aastal loodi reegel, et maksimum mäe suurus naistel on HS118 ning kõrgemal mäel võistlemine kinnitatakse erandina vaid komitee poolt, siis eelneva hooajaga tõestasid naised, et nad on suuremate mägede vallutamiseks valmis. Sarah Hendrickson, kes on sportlaste esindaja suusahüpete komitees, presenteeris oma uuringu tulemusi, kus üle 90% sportlastest soovivad hüpata suurematel mägedel. Komitee otsustas reegli välja võtta, kuid kalendri planeerimisel arvestatakse, et MK kalendris ei oleks rohkem kui 1/3 suure mäe võistluseid - et tagada naiste ohutus ja kergem üleminek madalamatest sarjadest kõrgemasse. 

Nii suusahüpete kui ka kahevõistluse reeglites võeti vastu ka muudatus võistlejate kaaluga seoses. Kui enne kaaluti võistlejad peale võistlushüppe sooritamist saabastega, siis manipulatsioonide vähendamiseks kaalutakse sportlasi edaspidi ilma saabaste ja abistavate kiiludeta. 

Kahevõistluses oli möödunud hooaeg eriline - esimest korda võtsid kahevõistluse kontinentaalkarikasarjas mõõtu ka naised. Kuigi esimene etapp Otepääl jäi kahjuks ära, selgus ülejäänud 4 võistlusega siiski esimene kontinentaalkarikasarja võitja ka naiste seas. Järgnevaks hooajaks on planeeritud naiste kontinentaalkarikasarja 12 võistlust ning hooaja tipphetkeks on esimene juunioride MM, kus on naiste medalialana kavas individuaalvõistlus. 

Naistega jätkates oli vaieldamatult tähtsaimaks uudiseks Kreekas, et FIS council kinnitas naiste kahevõistluse medalialana 2021 Oberstdorfi MM kavasse, mis lubab jätkata kursil 2022 Pekingi olümpia!

Kui eelmisel aastal võisteldi kontinentaalkarikasarjas üle pea 10 aasta esimest korda kahevõistluse mass stardis, siis algaval hooajal võib leida mass stardi ka MK kalendrist, nimelt Lillehammeri tuuri teiselt päevalt. Kontinentaalkarikasarjas katsetatakse sel hooajal uut ning põnevamat formaati meeste võistkonnavõistluses, kus traditsioonilise 4x5km murdmaa distantsi asemel sõidetakse 5km, 2,5km, 2,5km, 5km formaadis (kokku 15 km tavapärase 20km asemel).

Meie kahevõistluse fännid saavad oma sammud aga seada jaanuari esimesel nädalavahetusel Otepääle,kus on toimumas kahevõistluse maailmakarikaetapp meestele ning kontinentaalkarikasarja etapp naistele. Hoolimata ebaõnnest soojade temperatuuridega eelmisel hooajal kinnitasid nii FIS võistluste direktor Lasse Ottesen kui FIS kahevõistluse komitee, et soov Eestis võistlust korraldada on jätkuvalt suur!  4-6. jaanuaril 2018 Otepääl toimuvate võistlustel on mõlemal päeval kavas individuaalvõistlus, kuhu oodatakse võistlema kõiki maailma tippe.

Euroopa küsimuste komitees pandi põhirõhk sellele, kuidas suuremad suusariigid saaksid väiksemaid järgi aidata, toetada ja nõu anda - tagamaks paremat riikidevahelist koostööd, muuhulgas ka sportlaste treeninglaagreid, lähetusi ning koos treenimist. Määrati töögrupp, kes hakkab riikidevahelise koostöö küsimuste ja proovikividega tegelema.

Lumelauaspordi ja freestyle-suusatamise laste- ja noortetöö komitee vaatas üle kõik lähiaastatel toimuvad juuniorite MM-id ning tegi ülevaate väiksematest võistlustest ja noortesarjadest, lisaks tutvustas iga komitee töös osaleja oma riigi võistluskorraldust. Vahetati ideid ja tehti ettevalmistusi Zürichis toimuvaks sügisseminariks, kus kõik komitee liikmed esinevad põhjaliku ettekandega oma riigi suusakeskustest, klubitööst ja noortevõistlustest, jagamaks kogemusi. Suurt rõhku pandi FIS World Snow Day ürituste planeerimisele, mis aastal 2019 toimuvad ülemaailmselt 20. jaanuaril. WSD projektijuht Andrew Cholinski tegi ülevaate selleaastasest World Snow Day’st ning rääkis pikemalt koostööst ja võimalustest Burtoni ja Protect Our Wintersiga.

Eesti jaoks parim freestyle alade uudis on, et Rahvusvaheline Suusaliit võttis vastu otsuse teha ROKile (Rahvusvaheline Olümpiakomitee) ettepanek lisada olümpiaalade sekka ka kolmas freestyle-suusatamise distsipliin, kauaoodatud big air. See mõjutaks oluliselt Kelly Sildaru võistlusplaane Pekingi OMil, kus tal tekib võimalus võistlelda suisa kolmel spordialal.

FIS komiteedes esindavad Eestit nüüdsest uued liikmed - murdmaasuusatamise MK komitee esindajaks kinnitati Robert Peets, kes osaleb juba aastaid ka FIS pikamaasuusatamise komitee töös. Nii European Questions kui Snowboard and Freestyle Youth & Children’s komiteede esindaja rolli kinnitati kongressil Kerstin Kotkas.

Lisaks kuuluvad Eestist FIS komiteedesse veel Suzanne Tahk (kahevõistluse komitee) ja Vahur Leemets (Cross Country Rules and Control Committee).