Meenutades suusatamise Mentorit Jüri-Hain Kaljustot
Kui selle talve suusajuttudes tullakse ikka ja jälle tagasi Tartu maratoni juubelisõidu juurde, siis meenutustes räägitakse sageli ikka kolmest mehest – Herbert Abelist, Tõnu Luigest ja Jüri - Hain Kaljustost, kes lugedes enam kui 60 aastat tagasi uudiseid järjekordsest kuulsast Vasaloppeti suusamaratonist, hakkasid levitama ideed mingi samasuguse sõidu korraldamise kohta ka Tartu kandis...
Ja kogesid peagi, et see algatus kogus üha enam ja enam toetajaid, muutudes sedasi toonase Tartu, ülikooli ning peagi ka kogu Eesti üheks suureks ning ühte liitvaks jõuks, millele oli ja on raske midagi samalaadset vastu panna. Nii oligi tekkinud enneolematu ühissuusatamise vaimustus!
Nüüdseks on Tartu maraton juba poolsada korda sõidetuks saanud ja paratamatult on ka kunagise väärt idee ellukutsujad pisut unustuse hõlma jäämas. Kuid just sellesama viimase sõidu järellainetuste ajal on põhjust ühest neist pikemalt rääkida, kuna 12. märtsikuu päeval lahkus oma 86. eluaastal üks kunagistest „maratonihingedest“ – teenekas suusaprofessor, paljude maratoniga seotud ettevõtmiste kirglik ning pühendunud Mentor Jüri - Hain Kaljusto. Jättes meile pärandiks oma rohked toimetamised ja ka äärmise innukuse, millest meil paljudel on olnud võimalus osa saada. Nagu kinnitab ka tuntud suusatreener Laur Lukin, oli tema ülikoolikaaslane Jüri äärmiselt tahtejõuline ja sitke treenija ning võistleja. Eks need saadud kogemused lubasid tal hiljem sama aktiivselt ka mistahes spordiasjade korraldamises kaasa lüüa, mida kinnitab ka tema CV-s välja toodud pikk loetelu.
Niisuguste pühendunud õpetajate ja just noorte innustust toetavate Mentorite toimetamisi on ülimalt raske üheselt ning üldistavalt kokku võtta. Seda enam, et vahel on nende antud soovitused või nõutud asjad alguses küllaltki vastumeelsetena tundunud. Kuid peagi hakkas enamus meistki, Kaljusto õpilastest mõistma, et kui tema sellist - ikkagi häätahtlikku suunamist poleks vajalikul ajal tulnud, siis vaevalt oleksime siis ise hakanud oma tavapärasest mugavast kulgemisest kaugemale ja kõrgemale pürgima.
Õpetaja Kaljusto soovitused kandsid enamuses aga ikkagi just uute teadmiste saamise ja äärmiselt põhjaliku erialase küpsemise suunda. Et mõistetaks võimalikult põhjalikult sportimise olemust, osataks sealt siis edasi mõelda ning ikka ka omi paremaid lahendusi leida. Kasuks tuli seegi, et ta teadis tudengite puhul hästi ka nende taustu, et kust või kelle käe alt on ülikooli jõutud ja mida vajalikku võiks Tartu õpingute ajast siit nüüd juurde lisada. Head kontaktid treenerite ja õpetajatega lubasidki sedasi ühiselt noore kolleegi arengut kujundada. Nagu ikka, ei pruukinud alati kõik ladusalt ja tagasilöökideta minna, kuid see on ju igati tavapärane õpingute käik.
Suusaõpetaja Jüri - Hain Kaljusto enda tausta moodustas eelkõige just äärmiselt heal akadeemilisel tasemel koolitus Tartu Ülikooli kehakultuuriõpingutel, millele lisandus koheselt ka tema praktilise õpetajatöö kogemus erinevates Eesti koolides. Hilisem aspirantuur Moskvas Kehakultuuri Keskinstituudis andis lisaks teadustööle kokkupuute võimaluse ka maailma suusaspordi arengutendentsidega. Just seal, suures keskuses liikus rohkelt ka muu maailma treeningkogemuste materjale, mis paraku polnud Eesti tasandile jõudnud. Sellise mitmekülgsete teadmiste pagasi ja teaduskraadiga jõudis ta 1967. aastal tagasi Tartusse ja pühendas end edasises elus nüüd täiel määral Eesti spordiharidusele. Kui vaid mõningaid suusaspetsi Kaljusto toonaseid tegemisi vaadata, siis Eesti suusatamine kasutas iga tema oskust ja tahet üsna rohkel määral. Seejuures jäid näiteks Hans Grossi vedada peamiselt suusatehnika teemad, Kaljusto suunata kuulusid omakorda treeningprotsessi muud valdkonnad. Seda tehti tipust kuni algõpetuseni ja ikka koolituste ning erinevate täienduste kaudu nõu ning õpetust jagades. Kui tundub, et määravaks saanuks justkui vaid ülikoolide pakutu, siis alati toodi kuulajate ette ka tuntud treenerite kogemused, mis siis lõpuks ühiselt ka mitmete suusaföderatsiooni metoodiliste materjalide kogumikesse (bülletäänidesse ) kirja pandi.
Et Otepää ja Kääriku olid kujunenud selleks ajaks nii Eesti ja kui lausa kogu NL juhtivateks suusakeskusteks, siis nagu teistel kolleegidel, jagus õpetaja Kaljustol piisavalt selle nimel ka rohket igapäevast mässamist. Üheks valdkonnaks oli kas või Kääriku radade arenguga seostuv, kuna just lumevaestel talvedel oli Kääriku kant ainsaks väljapääsuks Eesti suusakalendri läbiviimisel. Pidevalt otsiti uusi ja lumiseid rajavariante, arendati Kääriku ümbruse matkaradasid. Olulist osa tuli tal koos kolleegidega täita ka Tartu maratoni uue kontseptsiooni lahendamisel. Stardipaiga toomisega Matu väljadele ja ikkagi enam kui 10 tuhandele suusatajale normaalsete sõiduvõimaluste loomine oli toonaste tagasihoidlike rajahoolduse masinatega (Buraanidega) suur ja raske töö, millest eemale ei jäänud ka suusaprofessor Kaljusto. Sõna otseses mõttes ikka ja jälle mingit maratonilõiku rajamasinal sõidukorda „triikides“
Üheks perioodil, kuskil möödunud sajandi seitsmekümnendatel said kuulsaks ka Kaljusto keedetud suusamäärded. Enamasti just tõrvapõhiste sulamäärete jaoks podisesid ööd-päevad Kääriku suusabaasis määrdepotid, kus valmisid siis vaid temale teada olevate retseptide põhjal imemäärded, millega mindi ja võideti rohkesti sõite, aga mis aitasid ka kõige tavalisemates õppelaagrites rasketes lumeoludes toime tulla. Ikka toodi jälle Kilingi - Nõmme köievabrikust tünnide kaupa head Valgevene tõrva, kuskilt keemikute juurest kampolit, parafiini ja midagi saladuslikku kraami veel ning uus määrdelaar läks tulele. Peagi ilmusid platsi uued kaheliitrised kilumannergud, mis kallist kraami täis valati ja kust peagi see pintslitega suuskade alla tõmmati...
Sellisest otsivast vaimust, tegutsemistahtest, aga ka tudengite kaasamissoovist ei paistnud õpetaja Jüri - Hain Kaljustol kunagi puudu tulevat.
On äärmiselt tore, et osa sellest on edasi kandunud nüüd juba mitmele järgnevale õpetajate ja treenerite põlvkonnale ja et seda paljude suusaasjade sünnilugu on praegu, SUURE MENTORI lahkumisel taas hea meenutada.
SUUR TÄNU, HEA ÕPETAJA!
Õpilaste, kolleegide ja kaasteeliste nimel
Kaarel Zilmer
Suusaõpetaja aastast 1964
Lisa: J.-H. Kaljusto CV - Eesti Spordibiograafiline Leksikon
